Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur, FINA) m\u00e4\u00e4rustele kehtib k\u00f5ikidel v\u00f5istlustel \u201e\u00fche stardi reegel”. Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse h\u00fcpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, n\u00e4gu stardiseina poole, hoides k\u00e4epidemetest. Keelatud on haarata varvastega \u00fclevoolurenni servast v\u00f5i sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole v\u00f5istlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast t\u00f5ukamisega. P\u00e4rast kohtuniku – referii – l\u00fchikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (\u00e4ra v\u00f5tma liigse riietuse, v\u00e4lja arvatud ujumiskost\u00fc\u00fcm, vajaduse korral panema ette prillid) ja p\u00e4rast pikka vilet astuma stardipukile. Selili-ujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult h\u00fcpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata k\u00e4epidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet).<\/p>\n
Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (v\u00e4ljasirutatud k\u00e4si, mis peab j\u00e4\u00e4ma sellesse asendisse kuni stardisignaali k\u00f5lamiseni), annab ta k\u00e4skluse \u201eKohtadele!”, mille j\u00e4rel vahetuses osalejad peavad kohe sisse v\u00f5tma stardiasendi, asetades v\u00e4hemalt \u00fche jala stardipuki esimesele servale. K\u00e4te asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad v\u00f5tma stardiasendi, olles vees ja haaranud k\u00e4epidemetest. Alles siis annab starter signaali – sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks v\u00f5ib olla ka k\u00e4sklus \u201eL\u00e4ks!” ja samaaegne j\u00e4rsk lipu lehvitus alla. \u201e\u00dche stardi reegli” puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on k\u00f5lanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants l\u00f5petada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse p\u00e4rast vahetuse l\u00f5ppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud ujujad kutsutakse tagasi l\u00e4htepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti.<\/p>\n
Vabaujumine t\u00e4hendab, et ujujal on lubatud l\u00e4bida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, v\u00e4lja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdel ja fini\u0161is peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja \u00fcksk\u00f5ik milline kehaosa l\u00f5ikama veepinda, v\u00e4lja arvatud p\u00f6\u00f6rde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret. Selles punktis peab veepinda l\u00f5ikama pea.<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine.<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel on kavas 100 m ja 200 m distants.<\/p>\n
Enne stardisignaali peavad ujujad v\u00f5tma sisse l\u00e4hteasendi, olles vees n\u00e4oga stardiseina poole ning hoides m\u00f5lema k\u00e4ega k\u00e4epidemetest. Keelatud on asetada jalgu \u00fclevoolurenni \u00e4\u00e4rele v\u00f5i toetuda sellele varvastega.<\/p>\n
Peale stardisignaali ja p\u00f6\u00f6ret peab ujuja tegema t\u00f5uke seinast (p\u00f6\u00f6rde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi v\u00e4ltel, sooritades p\u00f6\u00f6rde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha p\u00f6\u00f6rlemist \u00fcmber oma pikitelje kuni 90\u00b0. Ujuja pea asendil ei ole t\u00e4htsust. K\u00e4te ja jalgade liikumine on suvaline. Stardit\u00f5uge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa l\u00f5ikama veepinda, v\u00e4lja arvatud p\u00f6\u00f6rde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret. Selles punktis peab veepinda l\u00f5ikama pea. P\u00f6\u00f6rde ajal v\u00f5ib ujuja p\u00f6\u00f6rata k\u00f5huli ja teha p\u00f6\u00f6rdesse minekuks \u00fche k\u00e4e v\u00f5i kahe k\u00e4e samaaegse t\u00f5mbe. Peale k\u00f5huli p\u00f6\u00f6ramist on keelatud sooritada jalal\u00f6\u00f6ke ja k\u00e4te t\u00f5mmet, mis ei ole j\u00e4tkuva p\u00f6\u00f6rde osa. Ujuja peab p\u00f6\u00f6rduma tagasi seliliasendisse enne seinast \u00e4rat\u00f5ukamist. P\u00f6\u00f6rde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina.<\/p>\n
Fini\u0161eerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha v\u00f5ib olla fini\u0161eerimisel allpool veepinda. K\u00f5ige sagedamini esineb diskvalifitsee\u00acrimist siis, kui v\u00f5istleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama v\u00f5ib juhtuda p\u00e4rast p\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, m\u00f5lemad n\u00f5uavad ujujalt head k\u00e4te ning jalgade t\u00f6\u00f6 koordinatsiooni.<\/p>\n
Esimese stardij\u00e4rgse k\u00e4tet\u00f5mbe algusest ja peale igat p\u00f6\u00f6ret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel p\u00f6\u00f6rata seliliasendisse.<\/p>\n
K\u00f5ik k\u00e4te liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. K\u00e4ed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal v\u00f5i \u00fclevalpool veepinda.<\/p>\n
K\u00fc\u00fcnarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. K\u00e4te taha t\u00f5mbel v\u00f5ivad k\u00e4ed liikuda allpool veepinda v\u00f5i veepinnal. T\u00f5mbel ei tohi k\u00e4ed minna kaugemale puusadest, v\u00e4lja arvatud esimesel k\u00e4tet\u00f5mbel peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n
K\u00f5ik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on \u00fcks jalgade delfiinil\u00f6\u00f6k alla peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n
Jalgade t\u00f5uke ajal peavad jalalabad olema p\u00f6\u00f6ratud v\u00e4ljapoole. Jalgade k\u00e4\u00e4rl\u00f6\u00f6gid ning vibreeriv ja delfiinil\u00f6\u00f6gisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei j\u00e4rgne jalgade delfiinil\u00f6\u00f6gisarnast liikumist alla.<\/p>\n
Iga p\u00f6\u00f6rde ajal ja fini\u0161eerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe k\u00e4ega \u00fclevalpool v\u00f5i allpool veepinda v\u00f5i veepinnal. Pea v\u00f5ib peale viimast k\u00e4tet\u00f5mmet ja enne seina puudutamist asetseda vee all juhul, kui ta l\u00f5ikab veepinda seinapuudutusele eelneva viimase t\u00e4ieliku v\u00f5i pooliku ts\u00fckli mis tahes punktis.<\/p>\n
Iga t\u00e4ieliku v\u00f5i pooliku ts\u00fckli (koosneb \u00fchest k\u00e4tet\u00f5mbest ja \u00fchest jalal\u00f6\u00f6gist, nimetatud j\u00e4rjekorras) jooksul peab ujuja mis tahes kehaosa l\u00f5ikama veepinda, v\u00e4lja arvatud peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret, kui on lubatud sooritada \u00fcks k\u00e4tet\u00f5mme puusadeni, tuues k\u00e4ed tagasi algasendisse, ja \u00fcks liigutus jalgadega (sh. \u00fcks delfiinil\u00f6\u00f6k), siis v\u00f5ib ujuja olla t\u00e4ielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise t\u00f5mbe esimese osa kestel, enne k\u00e4te j\u00f5udmist k\u00f5ige laiemasse asendisse.<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ujumisv\u00f5istlustel on selle stiili 100 m ja 200 m k\u00f5ige vaatem \u00e4ngulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil, kiiruse tagab kogu keha t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Alates esimesest k\u00e4tet\u00f5mbest ja peale igat p\u00f6\u00f6ret peab ujuja olema rinnuliasendis, kusjuures \u00f5lad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Keelatud on p\u00f6\u00f6rata seliliasendisse.<\/p>\n
M\u00f5lemad k\u00e4ed tuleb veepinna kohal tuua ette korraga ning ka t\u00f5mme peab olema sooritatud m\u00f5lema k\u00e4ega korraga.<\/p>\n
K\u00f5ik jalgadega tehtavad liigutused peavad ka olema samaaegsed. Lubatud on jalgade (ja p\u00e4kkade) samaaegne liigutamine \u00fcles ja alla vertikaaltasandil. Jalad ja p\u00e4kad ei pea tingimata olema samal k\u00f5rgusel, kuid nende liigutamine teineteise suhtes vastupidises suunas ei ole lubatud.<\/p>\n
Iga p\u00f6\u00f6rde ajal ja fini\u0161eerimisel peab ujuja puudutama seina m\u00f5lema k\u00e4ega korraga, tehes seda \u00fcleval- v\u00f5i allpool veepinda v\u00f5i veepinnal. Kui v\u00f5istleja puudutab p\u00f6\u00f6rde ajal seina vaid \u00fche k\u00e4ega, siis ta k\u00f5rval\u00acdatakse.<\/p>\n
P\u00e4rast starti ja p\u00f6\u00f6rete ajal on lubatud vee all teha m\u00f5ni jalal\u00f6\u00f6k ning \u00fcks k\u00e4tet\u00f5mme, mis peavad tooma ujuja vee peale. Ujujal on lubatud olla t\u00e4ielikult vee all kuni 15 meetrit peale starti ja igat p\u00f6\u00f6ret. Selles punktis peab ujuja pea l\u00f5ikama veepinda. Ujuja peab j\u00e4\u00e4ma veepinnale kuni j\u00e4rgmise p\u00f6\u00f6rdeni v\u00f5i fini\u0161ini.<\/p>\n
200 m ja 400 m kompleksujumises l\u00e4bib v\u00f5istleja distantsi nelja ujumisviisi kasutades, vahetades neid p\u00e4rast iga neljandiku l\u00e4bimist j\u00e4rgmises j\u00e4rjestuses: liblikujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ja vabaujumine. Iga distantsineljandiku l\u00f5petamine peab vastama selle ujumisviisi fini\u0161eerimise m\u00e4\u00e4rustele. See ala n\u00f5uab ujujalt nii head tehnikat, kiirust kui ka vastupidavust.<\/p>\n
Kombineeritud teateujumises jagatakse Londonis v\u00e4lja ainult \u00fcks medalikomplekt \u2013 4 X 100 m. V\u00f5istlejad l\u00e4bivad distantsi j\u00e4rgmises j\u00e4rjestuses: seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine ja vabaujumine. Iga teateujumises osaleja peab l\u00f5petama oma distantsi selle ujumisviisi fini\u0161eerimise m \u00e4\u00e4ruste kohaselt.<\/p>\n
Ujuja peab l\u00f5petama distantsi sellel rajal, millel ta startis. K\u00f5ikide ujumisviiside korral peab ujuja p\u00f6\u00f6rde sooritamisel puudutama otsaseina v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdepaneeli, keelatud on t\u00f5ugata ujula p\u00f5hjast. Ujujat, kes on vaba-ujumise distantsil v\u00f5i kombineeritud teateujumise vabaujumise etapil t\u00f5usnud ujula p\u00f5hja p\u00fcsti, ei diskvalifitseerita juhul, kui ta ei k\u00e4i m\u00f6\u00f6da p\u00f5hja.<\/p>\n
Osalejatel on keelatud t\u00f5mmata rajatrossidest, ujula servadest ja redelitest ning neist t\u00f5ugata.<\/p>\n
Ujuja, kes on distantsi l\u00e4bimisel sattunud v\u00f5\u00f5rale rajale ja segab teist ujujat, diskvalifitseeritakse. Kui see rikkumine m \u00f5jutab kannatada saanu tulemust, on kohtunikul \u00f5igus anda kannatanule m \u00f5nes muus vahetuses uus startimisv\u00f5imalus. Kui selline rikkumine leiab aset finaalis (poolfinaa\u00aclis), on kohtunikul \u00f5igus finaali korrata. Kui selline rikkumine oli ette kavat\u00acsetud, peab kohtunik sellest informeerima v\u00f5istluste korraldaja esindajat ja selle alaliidu esindajat, kelle ridadesse rikkuja kuulub.<\/p>\n
V\u00f5istlejatel ei ole lubatud kasutada (ka riietuses) selliseid vahendeid, mis suurendavad kiirust, parandavad ujuvust ja aitavad kaasa vastupidavusele. Ujumisprillide kasutamine on lubatud. Riietus peab vastama headele tava\u00acdele, see ei tohi l\u00e4bi paista. Ujumisriiete sobivuse \u00fcle otsustab kohtunik, kel ainsana on \u00f5igus sobimatus riietuses ujuja v\u00f5istlustelt k\u00f5rvaldada.<\/p>\n
Teateujumises diskvalifitseeritakse see v\u00f5istkond, kelle startiva ujuja jalad lahkuvad stardipukilt enne, kui eelnevat etappi l\u00f5petav ujuja puudutab seina. Teatevahetus loetakse m\u00e4\u00e4rustep\u00e4raseks \u00fcksnes siis, kui pukilt l\u00e4htuv ujuja on startinud v\u00e4hemalt 3\/100 sekundit p\u00e4rast seda, kui eelmise vahetuse v\u00f5istleja on puudutanud s\u00f5rmedega basseiniseina. Diskvalifitseerimist ei toimu, kui eksinud sportlane tuleb tagasi ja puudutab seina. Stardipukile naasmist ei n\u00f5uta.<\/p>\n
Teatev\u00f5istkonna nimeline koosseis ja nimeline j\u00e4rjestus peab olema \u00fcles antud enne vahetuse toimumist. Teatev\u00f5istkonna liige v\u00f5ib startida vaid \u00fchel etapil. Teatev\u00f5istkonna koosseisus v\u00f5ib teha muudatusi eelujumiste ja finaalide vahel. Vahetus tehakse nende ujujate hulgast, kes on eel\u00fcles-andmisel registreeritud teateujumisest osav\u00f5tjateks. Etappide nimelise j\u00e4rjestuse rikkumisel v\u00f5istkond diskvalifitseeritakse.<\/p>\n
Ujuja, kes on l\u00f5petanud oma distantsi v\u00f5i teateujumise etapi, peab lahkuma veest nii kiiresti kui v\u00f5imalik, segamata seejuures veel distantsil olevaid ujujaid. Vastasel juhul ujuja v\u00f5i v\u00f5istkond diskvalifitseeritakse.<\/p>\n
Keelatud on teateujumises startijaid abistada (hoida k\u00e4si v\u00f5i jalgu, t\u00f5ugata jne).<\/p>\n
Ujuja peab l\u00f5petama distantsi sellel rajal, millel ta startis. K\u00f5ikide ujumisviiside korral peab ujuja p\u00f6\u00f6rde sooritamisel puudutama otsaseina v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdepaneeli, keelatud on t\u00f5ugata ujula p\u00f5hjast. Ujujat, kes on vaba-ujumise distantsil v\u00f5i kombineeritud teateujumise vabaujumise etapil t\u00f5usnud ujula p\u00f5hja p\u00fcsti, ei diskvalifitseerita juhul, kui ta ei k\u00e4i m\u00f6\u00f6da p\u00f5hja.<\/p>\n
Peakohtunikul on \u00f5igus<\/p>\n
\u2022 sekkuda v\u00f5istluste k\u00e4iku suvalisel hetkel, et tagada v\u00f5istluste m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane toimumine;<\/p>\n
\u2022 teha v\u00f5istluste ajakavasse muudatusi, kui selleks on tekkinud \u00e4\u00e4rmine vajadus ning see ei ole vastuolus v\u00f5istluste l\u00e4biviimise m \u00e4\u00e4rustega;<\/p>\n
\u2022 keelata v\u00f5i katkestada v\u00f5istluste l\u00e4biviimine, kui baas, olud, tehniline varustus ja inventar ei vasta v\u00f5istluste l\u00e4biviimise m \u00e4\u00e4rustele;<\/p>\n
\u2022 v\u00f5istluste k\u00e4igus kohtunikke \u00fcmber paigutada ja k\u00f5rvaldada v\u00f5istlustelt selliseid kohtunikke, kes ei tule toime oma kohustuste t\u00e4itmisega v\u00f5i on ebakompetentsed;<\/p>\n
\u2022 m\u00e4\u00e4rata l\u00f5plik fini\u0161ij\u00e4rjestus, kui fini\u0161ikohtunike otsus erineb regist\u00acreeritud tulemustest. T\u00f6\u00f6tava elektroonilise ajav\u00f5tus\u00fcsteemi v\u00f5i igal rajal kolme stopperi n\u00e4idu olemasolu puhul tuleb nende n\u00e4ite kindlasti arvestada;<\/p>\n
\u2022 diskvalifitseerida sportlane (v\u00f5istkond) m\u00e4\u00e4ruste rikkumise eest, kui referii n\u00e4gi seda isiklikult v\u00f5i teatasid talle rikkumisest teised selleks etten\u00e4htud kohtunikud;<\/p>\n
\u2022 muuta kohtunike otsuseid, kui ta isiklikult n\u00e4eb nende ekslikkust, ning teha otsuseid igas k\u00fcsimuses, kus kohtunikel on lahkarvamus;<\/p>\n
\u2022 teha otsuseid k\u00f5ikide antud v\u00f5istlusi puudutavate protestide kohta. Kui v\u00f5istlustel on kasutusel videotehnika, peab referii seda kasutama iga protesti ja kahtluse tekkimise korral<\/p>\n
\u2022 eemaldada edasisest osalemisest v\u00f5istleja, kes ei ole ilmunud starti v\u00f5i autasustamisele ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta.<\/p>\n
Starter peab referiile otsekohe teatama, kui sportlane stardis sihilikult venitab, ei allu tema korraldustele v\u00f5i rikub muul viisil distsipliini, kuid ainult referiil on \u00f5igus sportlast selliste rikkumiste eest diskvalifitseerida ning sellist diskvalifitseerimist ei loeta valestardiks.<\/p>\n
Starteril on \u00f5igus otsustada stardi m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rasuse \u00fcle. Kui starter ei kutsu v\u00f5istlejaid p\u00e4rast stardisignaali andmist tagasi, loetakse start toimunuks. Stardisignaali andmisel peab starter asetsema ujula k\u00fcljeserval, umbes 5 m kaugusel stardijoonest nii, et ajam\u00f5\u00f5tjad n\u00e4eksid ja kuuleksid stardi-signaali segamatult ning et sportlased seda kuuleksid.<\/p>\n
Tavaliselt m\u00e4\u00e4ratakse p\u00f6\u00f6rdekohtunikud ujula p\u00f6\u00f6rdeotsa, igale rajale \u00fcks. Stardisillapoolses otsas antakse p\u00f6\u00f6rdekohtuniku \u00fclesanded ajam\u00f5\u00f5tjatele. \u00dcks p\u00f6\u00f6rdekohtunik m\u00e4\u00e4ratakse p\u00f6\u00f6rdekohtunike vanemaks. Vanemp\u00f6\u00f6rdekohtunik peab kindlustama p\u00f6\u00f6rdekohtunike kohustuste t\u00e4itmise kogu v\u00f5istluse v\u00e4ltel. P\u00f6\u00f6rdekohtunikud peavad j\u00e4lgima osalejate poolt sooritatava p\u00f6\u00f6rde m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rasust alates viimase seina puudu\u00actamise eelse k\u00e4et\u00f5mbe algusest kuni esimese p\u00f6\u00f6rdej\u00e4rgse k\u00e4et\u00f5mbe l\u00f5ppemiseni. Stardipoolse otsa p\u00f6\u00f6rdekohtunikud peavad samuti j\u00e4lgima, et sportlased j\u00e4rgiksid vastavaid m\u00e4\u00e4rusi alates stardist kuni esimese k\u00e4e-t\u00f5mbe l\u00f5puni. Fini\u0161ipoolse otsa p\u00f6\u00f6rdekohtunikud peavad j\u00e4lgima, et v\u00f5istlejad l\u00f5petaksid distantsi m\u00e4\u00e4rustep\u00e4raselt.<\/p>\n
Iga p\u00f6\u00f6rdekohtunik peab 800 ja 1500 m vabaujumise distantside puhul pidama arvestust tema rajal ujuva sportlase poolt l\u00e4bitud ujulapikkuste kohta ja n\u00e4itama talle spetsiaalsetel numbritahvlitel j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud ujula-pikkuste arvu. Stardipoolse otsa p\u00f6\u00f6rdekohtunikud peavad andma hoiatussignaali (vile v\u00f5i kell), kui nende raja v\u00f5istlejal on j\u00e4\u00e4nud fini\u0161ini kaks ujulaotsa pluss 5 m. Teateujumises peavad p\u00f6\u00f6rdekohtunikud j\u00e4lgima teatevahetuse m\u00e4\u00e4ruste-p\u00e4rasust, j\u00e4lgides, et startiv ujuja on samal ajal kontaktis stardipukiga, kui fini\u0161eeruv ujuja puudutab seina. Kui kasutatakse teatevahetuse automaatset s\u00fcsteemi, tuleb arvestada selle n\u00e4ite.<\/p>\n
Stiilikohtunikud peavad j\u00e4lgima, et sportlased j\u00e4rgiksid kinnitatud v\u00f5istlusm\u00e4\u00e4rusi ja selle ujumisviisi n\u00f5udeid, milles vahetus toimub. Samuti peavad nad j\u00e4lgima p\u00f6\u00f6rete m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rasust, aidates sellega p\u00f6\u00f6rdekohtunikke. Stiilikohtunikud peavad asuma m\u00f5lemal ujula k\u00fcljeserval.<\/p>\n
Suurtel v\u00f5istlustel m\u00e4\u00e4ratakse igale rajale kolm ajam\u00f5\u00f5tjat, muudel v\u00f5istlustel \u00fcks. Kui ei kasutata elektroonilist ajav\u00f5tus\u00fcsteemi, siis tuleb m\u00e4\u00e4rata lisaks kaks ajam\u00f5\u00f5tjat, kes fikseerivad esimesena fini\u0161eerunud sportlase tulemuse. Vanemajam\u00f5\u00f5tjal peab olema varustopper, mis k\u00e4ivitatakse iga stardisignaali puhul.<\/p>\n
Iga ajam\u00f5\u00f5tja peab fikseerima tema rajal ujuva sportlase aja. Vanemajam\u00f5\u00f5tja korraldusel peab ta fikseerima \u00fcle 100-meetriste distantside puhul ka l\u00f5ikude vaheajad ning teateujumises k\u00f5ikide etappide ajad. Kui v\u00f5istlustel kasutatakse dubleeritud elektroonilist ajav\u00f5tus\u00fcsteemi, ei pea stopperitega ajam\u00f5\u00f5tjaid rakendama.<\/p>\n
Fini\u0161ikohtunikud asetsevad v\u00f5imaluse korral ujulap\u00f5randa tasapinnast k\u00f5rgemal ja t\u00e4pselt fini\u0161iliinil nii, et distants ja fini\u0161iliin on selgelt n\u00e4ha. Fini\u0161ikohtunikud peavad p\u00e4rast igat vahetust tegema otsuse, millises j\u00e4rjekorras osalejad fini\u0161eerusid, ning kontrollima samas ka fini\u0161eerumise m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rasust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
START \u00a0: Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur, FINA) m\u00e4\u00e4rustele kehtib k\u00f5ikidel v\u00f5istlustel \u201e\u00fche stardi reegel”. Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse h\u00fcpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, n\u00e4gu stardiseina poole, hoides k\u00e4epidemetest. Keelatud on haarata varvastega \u00fclevoolurenni servast v\u00f5i sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole v\u00f5istlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast t\u00f5ukamisega. P\u00e4rast kohtuniku – referii – l\u00fchikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (\u00e4ra v\u00f5tma liigse riietuse, v\u00e4lja arvatud ujumiskost\u00fc\u00fcm, vajaduse korral panema ette prillid) ja p\u00e4rast pikka vilet astuma Continue Reading<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":2377,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-2382","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2382","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2382"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2382\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.topswimclub.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2382"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}