Koolivaheajal ootas meid taas enda juurde treenima Gloria Sports Arena spordikeskus Türgis. Kohvrid ruttu kokku, vahendid, trennikaaslased, 3 treenerit ja 2 emmet kaasa ning laager võis alata. Nagu laagris ikka – omad võlud ja valud. Kõik läks plaanipäraselt ja treeningute lainel. Treenerid motiveerisid, käisid pinda ja kiusasid meie lihaseid basseinis, treeningsaalides ja jõusaalis. Õues leidsid ka mitmeid tegevusi, mida pidi kindlasti proovima. Aga kui on selline seltskond, nagu meie, siis on see kõik nauditav. Miko tutvustas meile huvitavat treeningut – Vervet. Olime esimesed ujujad “disko” spinningusaalis. Ei jäänud meil ka ronimata ronimisseinal ja ronimisköiel. Et ikka jõuda kõrgemale ja kõrgemale. Ei jäänud meil ka alla sadamata, nagu vihm taevast. Sellist võimalust pakkus meile hüppetorn. Võib öelda, et võitlus oma hirmudega. Esimestel päevadel ikka jalad värisesid. Aga laagri lõpuks oli paljudel juba kõige kõrgem, 10m torn mitte midagi erilist. Ilmad pakkusid meile ainult rõõmu. Laadisime ennast suure valiku ja väga maitsva toiduga. Ei jäänud meil tegemata ka muna väljakutse. Kõige usinam munasööja oli Hans-Mikk, kes sai Sovtsalt preemiaks tema labidad. Lihaseid jahutasime külmas vannis ja lõpuks pisteti meid ka külma sauna. Kõigest -110 kraadi. Esimene kord seda kuuldes, tekkis küsimus: kui palju? Võtsime julguse kokku ning ronisime sisse. Pärast 2 minutit tibutantsu ja jooksuringe, emotsioonid olid laes. Vinge kogemus. Kui treenerid andsid meile puhkust, sõitsime mereäärde. Päike, liiv ja meri – oi kui mõnus. Sellel aastal oleme meres ujumisega algust teinud.
Iga päevaga kogunes aina rohkem kilomeetreid vees, tõusid kükkide arvud ning harjutusi tuli juurde uksest ja aknast.
Treenerid tänavad laagris osalejaid väga toreda laagri eest. Ja juba järgmisel kuul olulised stardid Noortesarja finaalis ja Eestikatel. Ootame huviga, mis juhtuma hakkab!
TOPikatega treenisid laagris veel 4 Eesti ujumisklubi: Audentes, Orca, Viimsi Veeklubi ja Ujumise Spordiklubi. Koolivaheajal treenis Türgis u. 140 Eesti ujujat.
