„Miks?“ on küsimus, mis tuli pea kõigile mõttesse, kui teatasin, et suundun augustis Austraaliasse Southporti treenima. Vastus: MINU SISETUNNE. Kusagil sügaval hingesopis oli juba kaks aastat pisike peenike hääl mulle alatasa sosistanud: „Austraalia idarannik on sinu jaoks.“ Veidi üle kuu aja olen siin maakera kuklapoolel pesitsenud ja, kuigi ei taha midagi ära sõnuda, võin südamerahuga öelda, et see on kahtlemata üks minu elu parimaid otsuseid.
Treeningud on muidugi rasked, kuid muud moodi ei saagi, kui edasiminekut tahad näha. Tänu keskkonna ja kliima vahetusele, vaimsele pausile pärast MMi ja ootusärevusele uue hooaja ees lausa pakatan motivatsioonist ning olen õppinud ujumisest veelgi rohkem rõõmu tundma.
Saadan Teile kõigile palju D-vitamiini, naeru, enesekindlust ja tahtejõudu! Tundke ujumisest rõõmu, seadke eesmärke, nähke vaeva ja tehke seda, mis Teile naeru suule toob.
Sigrid
PS. Kui ujumishuvilistel on Sigridile küsimusi tema Austraalia elu-olu kohta, siis kirjutage või öelge need treeneritele. Kogume teemad kokku ja saadame vastamiseks Sigridile.
